Energiahindade tõusu eest pole võimalik jaanalinnu kombel pead liiva alla peita. Eelnevate aastate jooksul on tõusnud nii gaasi, kütteõli, elektri kui ka kaugkütte hinnad. Tõusutrendi jätkavad küttepuude ning pelletite hinnad. Käesoleva aasta alguses prognoosis rahandusministeerium ligi 20protsendist elektri hinnatõusu.
Sellises olukorras tuleb midagi reaalselt ette võtta. Seadusandja saab määrata näiteks, et kümne aasta pärast tohib ehitada vaid nullenergia maju, kuid otsesed sammud energiasäästuks tuleb kõigil maja- ja korteriomanikel endil teha. Sarnaselt ettevõtte olukorra hindamisele, tuleb ka hoone energiatõhususest ülevaate saamiseks teostada põhjalik tulude ja kulude ülevaatus ehk audit. Energiaaudit on just esimene samm ning oluline osa kogu protsessis, mis peaks viima konkreetse hoone energiatõhususe uuele tasemele.
Kui energiaauditit lühidalt defineerida, siis on energiaaudit protseduur, mis selgitab, kuidas kasutatakse hoones energiat ja kuidas saaks seda teha säästlikumalt. Energiaaudit toob esile renoveerimistööde prioriteedid koos saavutatava energiasäästu ja tasuvusarvutustega. Energiaauditi raames koostatakse hoone soojusbilanss enne ja pärast võimalike säästumeetmete elluviimist.Energiaauditi tulemuseks on konkreetne loetelu meetmetest ning abinõudest energiasäästu saavutamiseks hoones. Energiasäästu meetmed on esitatud erinevate säästupakettidena, alustades minimaalsest lahendusest ja lõpetades maksimaalse lahendusega, et valida nende hulgast sobiv vastavalt soovidele ja ka rahalistele võimalustele. Lisaks energiasäästu lahenduste pakkumisele vaadatakse energiaauditi käigus üle ka piirdetarindite, ventilatsiooni-, kütte- ja elektrisüsteemide olukord ning vajadusel antakse renoveerimissoovitusi. Energiaauditi abil on võimalik koostada hoone põhjalik ning vajadusel pikaajaline renoveerimise kava.
Energiaaudit koosneb kohustuslikust ja vabaosast
Energiaauditi võib tinglikult jaotada kaheks osaks: esimene ehk n-ö kohustuslik osa, mis on koostatud KredExi ja Tallinna Tehnikülikooli poolt, ning teine osa, kus iga audiitor saab vastavalt hoone spetsiifikale ning ka oma kogemustele pakkuda lisalahendusi hoone energeetilise tõhususe tõstmiseks.
Vastavalt Kredexi nõuetele peab energiaaudit sisaldama minimaalselt järgmist:
- hoone kirjeldus
- hoone andmed
- tehniline olukord
- energeetiline olukord
- tabel, mis pakub lahendusi hoone probleemsetele osadele koos rahalise maksumuse ning tasuvusajaga
Läbi tuleb viia järgmised uuringud:
- torustike ning kütte-, ventilatsiooni- ja õhu konditsioneerimissüsteem
- ehituskonstruktsioonid
- elektri/automaatikasüsteem
Audiitor peab välja pakkuma minimaalselt kolm tehniliselt võimalikku energiasäästu meedet, sõltumata nende maksumusest. Võimalusel antakse meetme lihttasuvusaeg ning meetme eluiga. Energiaauditis esitatud andmete põhjal peab olema võimalik anda lihtsustatud kujul soojuse bilansivalem viimasele terviklikule kalendriaastale.
Teine ehk n-ö vabaosa on rohkem auditi koostaja kujundada. Energiaaudiitor saab vastavalt oma erialale (enamasti on audiitorid kütte- ja ventilatsiooniinsenerid) ning vastavalt konkreetsele hoonele lisada erinevaid võimalusi näiteks ventilatsioonilahenduste läbiviimiseks. Energiasäästu temaatika on hetkel ülemaailmselt aktuaalne ning erinevaid lahendusi säästmiseks ning sellega seoses hoone eri osade energiatõhustamiseks tuleb pidevalt. Seetõttu on vajalik ka audiitori pidev enesekoolitamine.
Lisaks võiks põhjalik energiaaudit sisaldada CO2 taseme analüüsi. Õhu kvaliteet mõjutab selles elavate inimeste tervist otseselt. Sõltuvalt hoone paiknemisest tuleks viia läbi ka radooni mõõdistamisi, mis on sisuliselt osa CO2 mõõdistusest. Radoon on värvitu ning lõhnatu gaas, mis põhjustab kopsuvähki ning levib peamiselt Põhja-Eestis.
Lisaks olemasolevatest energiakandjatest maksimumi pigistamisele on kasulik vaadata ringi ka alternatiivsete energiaallikate osas: tuuleenergia, päikesepatareid, miks mitte sobivas kohas ka hüdroenergia lahendused jne.
Kallis renoveerimine ei too alati kaasa energiasäästuKaaluda võiks ka erinevaid hooneautomaatika ning individuaalse küttekulu arvestussüsteemi lahendusi, mis tõstavad hoone reguleeritavust energiatõhusust silmas pidades. Alati ei too kallis renoveerimine soovitud energiasäästu, kui tarbimist ei vähenda. Seetõttu saab palju just hoone kasutaja ise ära teha, reguleerides energiakandjate kasutamist vastavalt vajadustele ja tihti ka rahakotile. Hooneautomaatika on iseregulatsiooniks hea abimees ning seda just tööstushoonete puhul.
Energitõhususest räägitakse Eestis peamiselt seoses kortermajadega. Seda tõenäoliselt seetõttu, et enamik inimesi elab kortermajades ning et ELi tugimeetmed toetavad just kortermajade energiatõhususe tõstmist. Eramajade ning tööstushoonete energiatõhusus on hetkel üldisest fookusest väljas, kuigi nimetatud hoonete grupid ei ole üldist riiklikku energiatarbimist silmas pidades võrreldes kortermajadega vähemtähtsad. Kuid ka siin on muutusi tulemas.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on välja töötamas toetusmeetmeid eramaja omanikele ning hiljutise eduka CO2 emissiooni kvoodimüügiga on nüüd Riigi Kinnisvara kaudu tulemas toetusi säästumeetmete elluviimiseks ka tööstushoonetele, seda küll vaid avalikule sektorile kuuluvates hoonetes.
Eramajade ning tööstushoonete energeetiline auditeerimine liigub võrreldes kortermajadega üldisest plaanist veidi eemal ka seetõttu, et kui enamik kortermaju on suhteliselt sarnased nii oma ehituselt kui ka probleemidelt, siis eramajad ning eriti just tööstushooned on väga spetsiifiliste probleemidega, mida standardlahendustega käigupealt korda ei reguleeri.
Iga objekt on omapärane ja lahendus on spetsiifiline
Tööstushoonete puhul tõuseb esile lisaks tavapärasele soojustamisele just konkreetse tootmisprotsessi spetsiifika arvestamine, kus energeetiline auditeerimine põimub osaliselt ka tootmise juhtimisprotsessidega – täpsustades energiaallikate kasutamist eri etappides ning ruumides. Tootmishoones on tavapäraselt lisaks tootmisruumidele ka ladustamis-, kontori- ja töötajate riietusruumid. Nende kõigi sünteesimine funktsionaalselt toimivaks koosluseks on väljakutsuv ülesanne. Energiaaudiitorid on jaotatud kutsetegevuse klasside alusel viide gruppi ning vaid viimane neist tohib auditeerida lisaks eluhoonetele ka tööstushooneid.
Kokkuvõttes võib öelda, et energiaaudit ei ole kunagi standardprotsess, vaid eeldab alati objekti eripära arvestamist ja sellest tulenevalt on ka lahendused alati spetsiifilised.
Marc Vokk
2014
