Normaalsest kõrgem temperatuur viitab tihti sellele, et midagi on korrast ära, olgu siis jutt inimestest või masinatest.

Mõlemal puhul on palaviku korral tegemist ülekoormusega, samas, kui inimesel näitab palavik organismi võitlust haigusega ja võib anda lootust paranemiseks, siis masinate “palavik”  samamoodi lootusrikas pole. Ülekuumenemine tähendab masina jaoks lähitulevikus tõsist “haigestumist” –  rikkiminekut. Ennetavat kontrolli tehes viitab ülekuumenemine piisava indokaatorina, et masinal on midagi viga ja tuleb midagi ette võtta. Ülalpooltoodu on loomulikult paljudele teada, kuid paljud ei tea, et selleks saab kasutada infrapunakaamerat. Kasutatakse ka infrapunatermomeetrit, kuid sellega  tuleb kõik komponendid eraldi läbi käia, mis nõuab palju aega. Infrapunakaamera võimaldab teha sama sisuliselt ühe pealevaatamisega ja nupulevajutusega.

Infrapunakaamera võimaldab seirata seadmete sooritust ja seire tulemusi saab masinate hooldusgraafiku koostamisel arvesse võtta. Sellega väheneb riketest põhjustatud planeerimatute seisakute võimalus, hoolduskulud on madalamad ja pikeneb masinate-seadmete kasutusaeg ning tootlikkus kasvab.

Soojuskaameraga tehtud kontrollile minev aeg ei ole võrreldav ootamatule remondile kulunud ajaga. Termopilt saadakse mittekontaktselt, tulemuseks on kogu objekti kahedimensiooniline temperatuuriprofiil. Infrapunatermomeeter näitab ainult ühe punkti temperatuuri, infrapunakaamera aga nii kahtlase komponendi kui ka kogu seadme temperatuuri. Samuti on võimalik salvestada eelnevaid kujutisi ja võrrelda hetke ja eelnevaid kujutisi omavahel. Termopilte saab ka laadida kesksesse databaasi. 

Kasutegurit saab arvutada 

Erinevad termokaamera kasutamise uuringud arvestavad korralikult läbiviidud ennetavat kontrolli ning on kindlaks tehtud, et termograafia abil on võimalik säästa hooldustööde kulusid 30% – 50% võrreldes sellega, mida tulnuks teha olukororas, kui masinad on juba rikki läinud. 

Sõltumatud uuringud osutavad, et keskmiselt annab ennetav seire ja hooldusprogramm järgmisi sääste:

– Investeeringute tootluse kasv:10 korda

– hoolduskulude vähenemine: 25% – 30%

– töökatkestuste vähenemine: 70% – 75%

– töökatkestuste kestuse vähenemine: 35% – 45%

– tootlikkuse suurendamine: 20% – 25%

Selleks et endale selgitada termograafia kasutamise eeliseid mingi seadme puhul, tuleks alustada planeerimatute rikkiminekute kõrvaldamise kulude arvestamisega. Tuleb arvesse võtta remondimeeste töötunnid, kulud varuosadele ja kaotatud sissetulek. Seejärel, kui termograafia kasutamine on lülitatud hooldusprogrammi, saab hakata arvestama sääste. Võrdluseks tuleb säilitada ja kasutada andmeid masina töötundise kohta, tootlikkust, hoolduskulusid ja kõiki kulusid, mis on seotud masina käigushoidmisega. Need pikema või lühema perioodi jooksul fikseeritud andmed võimaldavad kalkuleerida termograafia ja selle alusel tehtud hoolduskulude äratasuvust. 

Termograafia PDM (product data managament) osana 

PDM ehk tooteinfo keskne säilitamise ja kasutamise süsteem on vägagi sobiv termograafia abil saadud info tallentamiseks ja kooskasutamiseks muu tooteinfoga. On ju termokaamerad nö esimesena eesliinil ennetava hooldusprogrammi osana. Tehnikud võivad kiirelt, ilma tootmisprotsessi katkestamata, mõõta ja võrrelda seadmestiku iga komponendi soojussignaale piki kontrollitavat tehnoloogilist rada. Kui temperatuur kusagil on märkimisväärselt kõrgem eelnevatest lugemitest, tuleb appi võtta teised tehnilise uuringu meetodid nagu — vibratsiooniuuring, elektrisüsteemi uuringud, ultraheli ja sõlmede määrimise-õlitamise analüüs— selgitamaks välja probleemi allikas ja otsustamaks milline on abinõu vea kõrvaldamiseks. Parima tulemuse saame, kui integreerime hooldustehnoloogiad osaks sama arvutisüsteeme koos seadmete nimekirjadega, seadmete ajalooga, aruannetega ja töökäskudega. Kui juba termograafia on osa PDM-st, saame termograafia tulemusi lugeda ja kasutada kui osa integreeritud ühtsest tehnoloogilisest süsteemist. 

Termograafiat saab kasutada vigade avastamiseks näiteks: 

– jälgida ja mõõta laagrite temperatuuri suurtes mootorites ja pöörlevates seadmetes

– määratleda “kuumi kohti ” elektroonikaseadmetes

– avastada lekkeid tihendatud laevades

– leida isolatsioonivigu torujuhtmetest ja mujalt, kus isolatsiooni kasutatakse

– leida vigu kõrgepingeliinides

– avastada juhtimispaneelides ülekoormatud kohti

– avastada läbilöömise lähedal olevaid kaitsekorke

– avastada probleeme elektrilülitites

– salvestada mingi tehnoloogilise protsessi temperatuuri lugemeid

Ajakirjanduse põhjal

Marc Vokk

2013