Üldiselt arvatakse, et termokaamera on ehitistes kasutatav vaid külmal aastaajal, kuid tegelikult saab termokaamerat kasutada aastaringselt ning seda ka ehituses.
Väljaspool kütteperioodi saab termokaamerat kasutada niiskuskahjustuste avastamisel, samuti katuse ülevaatamisel, ventilatsiooni ning kütte ja jahutussüsteemi kontrollimisel ning erinevate torustike (põrandaküte jne.) uurimisel. Konstruktsioonidesse tungiv niiskus kahjustab nii ehitise seisundit kui ka seal viibivate tervist ning suurendab soojuskadusid. Termokujutis võimaldab kiirelt selgitada välja probleemi ja aitab dokumenteerib puudused, mis omakorda lihtsustab remonditöid ja ka võimalike vaidluste läbiviimist ehitajaga.
Nagu teame satuvad vesi ja niiskus ehitise konstruktsioonidesse üsna erinevaid teid pidi: ehitise karbi lekete kaudu (vesi, lumi), vigade tõttu torustikes, vealise põrandakütte tõttu, kuid ka õhulekete kondenseerumise tulemusena. Niiskus konstruktsioonides kahjustab aga soojustust, põhjustab terastarindite roostetamist ning tekkiva hallituse näol ka inimeste tervist. Nagu teame, teeb termokaamera nähtamatu nähtavaks, sest niiskuse käes kannatava ala temperatuur erineb ümbritsevast, olles reeglina madalam, kuid vahel ka kõrgem.
Kasutades infrapunakaamerat videokaamera kombel, saab skanneerida lühikese ajaga ulatuslikke alasid. Tavaliselt on niiske ja kuiva ala temperatuurierinevus 2-5°C, kuid kaasaegsed termokaamerad lubavad eristada kümnendikosa kraadist kuni 0,05 kraadini. Seetõttu ei ole ümbritsev temperatuur alati oluline, kuna kaamera eristab pisemaidki temperatuurimuutusi, mis tekivad näiteks vee aurustumise tulemusena ja termouuringuid saab teha aastaringselt, nii külmal kui ka soojal aastaajal. Termokaamera abil saab operatiivselt fikseerida ka üleujutuste kahjustusi. Suur osa termokaameratest salvestavad nii nähtava kui nähtamatu kujutise, mis võimaldab väga täpset kahjustatud koha määratlemist ning dokumenteerimist. Seejärel on võimalik kahjustusi arvutis analüüsida, teha remondiplaane ning esitada materjale kindlustusfirmale. Pärast remondi tegemist tasub veel kord kaameraga remonditud kohad üle käia ning võrrelda esialgse kujutisega, et veenduda remondi tulemuslikkuses.
Väga aega säästev on kasutada termokaameraid lamekatuste seisundi kindlakstegemiseks. Termopilt võimaldab leida kohad, kuhu niiskus on kogunenud, seejärel saab selle koha kiirelt parandada ning suuremad kahjud on välditavad. Näiteks kevadel-suvel päikesepaistelise ilmaga soojeneb katusekattes peituv vesi rohkem kui ümbritsev terve katusepind. Parim aeg termopildistamiseks on katuste puhul peale päikeseloojangut kui ilm on selge ja tuul nõrk, kuna katusekattes peidus oleva vee ja ümbritseva katusekatte temperatuurierinevus on siis suurim.Termopildistamisega samaaegselt on soovitav märkida kas värviga või muul viisil see ala, kus temperatuur kõrgem on, misjärel remondi kallale asudes on lihtsam leida kahjustatud ala. Parandades üksnes kahjustatud kohti, väldime kogu katuse väljavahetamist ning katuseleketega tekitatud suuremaid kahjusid.
Termopildistamine annab suure effekti ka ventilatsiooni ja õhuvahetusega seotud soojendus- või jahutusseadmete kontrollimisel. Küttesüsteeme on loomulikult õigeim aeg termopildistada talvel ja õhukonditsioneere suvel, kuid mõlemaid saab siiski pildistada tulemuslikult ka aastaringselt, kui esineb või suudetakse luua temperatuurierinevus ümbritsevaga 5-10°C. Termopildistada saab nii seadmeid kui ka torusid samuti mootoreid ja kompressoreid, soojusvaheteid, jahutustiivikuid, elektrijuhtmeid ning ka mehhaanilist varustust nagu veorihmu ja laagreid. Nagu teame viitavad suured temperatuurierinevused või normaalsemast kõrgemad töötemperatuurid seadme mittekorrasolekule.
Põrandakütte- või jahutussüsteemi kontrollimine termokaamera abil on aastaringi küllaltki lihtne, sest vastava küttesüsteemi temperatuuri saab tõsta ümbritsevast piisavalt erinevaks millal tahes. Oluline on termopildistus läbi viia enne, kui torustiku temperatuur ühtib ümbritseva temperatuuriga, siis ei ole enam küttetorustiku näha. Termokaamerat tasub kasutada nii uue süsteemi kasutuselevõtmisel, vigade otsimisel kui ka remonditööde lihtsustamisel. Termokaamera võimaldab nii elektrijuhtmete kui veetorustiku kasutamisel avastada nn kuumi kohti, kus kas elektritakistus on kõrgem või esineb veeleke.
Asendamatu abimees on termokaamera ka elektrisüsteemide töökindluse hindamisel, kus suurim kasutegur on võimalus suurte pindade kiirel hindamisel, kuna ei ole vaja enam igat kontakti eraldi läbi uurida.
Kokkuvõttes võib öelda, et termokaamera on professionaalse ehituseksperdi aastaringne kiire, mugav ja täpne tööriist.
Marc Vokk
2015