Soomlastel positiivsed kogemused: Majades säilitati õlikütte võimalus tasandamaks soojuse tippkulutust ning ka elektrikütte võimalus jäi alles. Kui kütteõli hind tõuseb pilvedesse, siis jäetakse alles lisaks maasoojusele elektriküte.
Maasoojuspumbad võidavad soosingut, kuid pole kuulnud, et maasoojust oleks Eestis kasutatud korrusmajade soojendamiseks, Soomes aga küll.
Tutvustan siinkohal Savonlinnas 2011. aasta sügisel kasutusele võetud maasoojuse rakendust. Tegemist on ühistu Asunto Oy Rantapajuga ja kinnistu koosneb kahest kolmekorruselisest kokku 25 korteriga korrusmajast. Kaugküte sinna ei ulatu ja kütteõli kallinemine on kõigile teadaolev tõsiasi, antud juhul moodustasid küttekulud juba 50% kõigist elamiskuludest. Hange läks maksma 100 000 eurot ja eesmärk oli saada aastas säästu 15 000– 20 000 eurot. Puuraugud tehti 15 meetri pikkuste vahedega Soomes laialdaselt esinevasse kaljupinnasesse, mis algas 15 meetri sügavusest ja mitte lähemal naaberkrundi piirist kui viis meetrit (lubatud on neli meetrit). Torustikus keerlev jäätu- matu vedelik soojeneb paari kraadi võrra ja aurustab soojuspumbas pöörleva külmaaine. Kompressoriga tõstetakse selle aurustunud külmaaine rõhku ja tulemusena selle temperatuur tõuseb. Soojuspumba jahutis muutub külmaaine taas vedelikuks ja loovutab oma soojuse sooja- jaotusvõrku soojendades seal ringlevat vett.
Muutusi see töö korterite küttetorustikes ei põhjustanud
Ekstrakulusid põhjustas vajadus suurendada elektrivõimsusi, senise 3×35 A asemel tuli kasutusele võtta võrguühendus 3×125 A ning paigaldada uus söödukaabel ja kaks lisaelektrikilpi. Maasoojusele üleminek saab ka Eestis reaalselt arvessevõetavaks alternatiiviks, kui kaugkütte kulud ületavad maasoojuse kasutuselevõtu kulusid. Paha ei teeks ka riigipoolne toetus maasoojuspumpade paigaldamiseks korrusmajadesse.
Uut süsteemi tutvustati kõigile majaelanikele
Katlamajja ja abihoonesse tuli paigutada neli soojussalvestit ja maasoojuspump. Elanikele oli segav ainult puurimine, ühe 200 meetri sügavuse puuraugu puurimine kaljusse kestis kogu päeva. Lisaks puuraukudele paigaldati veel puuraukude vahelised torud ning täiendav elektrikaabel. Puurimiseks kulus üks nädal, teine nädal korrastati õuepinda. Kui maasoo- jus ühendati küttesüsteemi, siis oli mõnetunnine kütte ja sooja vee katkestus, muud vaeva elanikele töödest ei olnud. Soomes tegelevad puuraukude puurimisega maa- soojuse tarbeks kaevupuurimisfirmad. Puuraukude tegemine moodustab hoomatava osa kuludest, seetõttu tuleb põhjalikult kaaluda, mitu auku teha, et saada piisavalt soojust, kuid pidada kulud all. Eestis küll üldiselt kaljupinnast ei leidu, kuid pinnaseuuring oleks siingi hea teha enne puurima asumist. Peale horisontaalsete puursüvendite kasutatakse soojustorude paigaldamiseks ka vertiaalseid süvendeid. Pakkumisi võeti nii mitmelt puuri- jalt kui ka pumbahankijalt ja kõik pakkumised lasti hinnata veel sõltumatul soojusala asjatundjal, et olla kindel vajalike puuraukude määras. Soomes on puuraukudel viie- aastane ja soojuspumpadel kaheaastane garantii.
Kaks elanikku läbisid ka seadmetealase koolituse, mis oli n-ö igaks juhuks, sest tavaliselt jälgib süsteemi tööd hooldusfirma. Elanikud maksid kulud kas ühekordse või igakuuliste maksetena. Soomes antakse maasoojuse kasutuselevõtu korral ka riigi toetust (20%). Töö tulemusena suutis ühistu hoida elamiskulud 2010. aasta tasemel, vastasel juhul oleksid kulud tõusnud ühele eurole ruutmeetri kohta.
Kasuks tuleks riigi toetus
Samal ajal säilitati majades õlikütte võimalus tasandamaks soojuse tippkulutust ning ka elektrikütte võimalus jäi alles. Kui kütteõli hind tõuseb pilvedesse, siis jäetakse alles lisaks maasoojusele elektriküte. Elektrit on ju vaja ka pidamaks soojuspumpa töös, kokku kasvasid elektrikulud 100 000 kWh aastas.
Marc Vokk
2011
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=apehitus20140211.2.9.1